Albaanias rattamatkal – iga päev soovituslikult üks toost rakit!

Oktoober 2024
Margus “Mäx” Püvi

Albaania tundub üha populaarsem sihtkoht ka eestlaste seas ja seda täieõigusega. Veetsin ligikaudu kolm nädalat Albaanias seigeldes, seda nii rattaga sõites, linnaelu maitstes kui ka mägedes matkates. Ühe nädala sellest Andmomentsi rattamatka juhtides. Turismi areng selles piirkonnas on tugevas tõusutrendis ja seetõttu on seiklushuvilistel viimane aeg seal ära käia.

 

Miks üldse minna Albaaniasse? 

  • Albaania on hästi mitmepalgeline, pakkudes huvitavat kultuuri ja ajalugu.
  • Ilusad rannad, mäed, huvitavad vanalinnad ja veiniistandused.
  • Väga hea köök ehk süüa saab hästi.
  • Hetkel on hinnatase odavam kui Eestis, ilmselt mitte kauaks.
  • Septembri lõpus ja oktoobri alguses on mõnus kliima. Vee temperatuur on 23 kraadi, mis on võrreldav sooja Eesti suvega.
  • Väga turvaline. Inimesed on heatahtlikud ja väga sõbralikud, lõunamaist pealesurumist pole.
  • Boonuseks on lühike lennukisõit!

Mida teha Albaanias? Territoorium on kolmandiku võrra väiksem riik kui Eestil, kuid sõiduajad võivad osutuda pikemaks, tegemist on ikkagi mägipiirkonnaga.

 

Isiklikult on enamik seiklustest seotud rattaga ringi vurades kesk- ja lõuna-Albaanias. Üldjoontes turistid keskenduvad kas lõuna- või põhjaosale, mis siis vastavalt tähendab rannapuhkust või mägipiirkondades matkamist.

Kesk-Albaania on kindlasti avastamist väärt, eesotsas pidevalt uueneva pealinnaga Tiranaga. Värvilised tornid ja majad, moodne kesklinn, mitu jalgpallistaadionit, kus saada osa kohalikust vutikultuurist. Tirana ooper on soovituslikult kohustuslik – seal on pileti hind väga soodne. Linnas on mõnusad jalakäijate tänavad ning palju muuseume. Albaania parimad restoranid, kohaliku reitingu järgi esikümnes, pakuvad 50 € eest võimalust nautida väga head sööki mitu tundi, ehk 5 tundi järjest süüa ja erinevaid roogasid maitsta. Tirana ääres on Dajti rahvuspark, kus köisraudtee viib matkaradadele lähedale. Ideaalne teha päevane tripp!

Veel huvitav fakt – Albaania on punkrite maa. Üle kogu riigi on üle 173 000 punkri ning sellega on asustatus 5,7 punkrit ühe ruutkilomeetri kohta. Punkrid rajati kunagise kommunistliku diktaatori Enver Hoxha poolt. Punkreid rajati kõikjale: linnadesse, mägedesse, parkidesse, randadesse jne. Suurimad punkrid asuvad Tiranas, mis on hea jalutuskäik maa-alustes tunnelites.

 

Ohridi järve ainulaadsus ja ilu on silmapaistvad, see on üks Euroopa sügavamaid ja vanimaid järvi, kus on säilinud rohkem kui 200 floora- ja faunaliiki. Järves on säilinud ürgsed eluvormid, mida mujal enam ei kohta. Järve tähtsust rõhutavad näiteks sellised faktid, et see kuulub UNESCO maailmapärandisse ja 2010. aastal pani NASA ühele Titaani järvele nime Ohrid.

 

Durres on Albaania suuruselt teine linn, oluline sadamalinn, asub ligikaudu 35 km kaugusel Tiranast. Kohalike seas väga populaarne ja mõnus ühepäevane seiklus. Rannad külastaks mujal, aga hotellid ja kohvikud on imelised. Tirana ja Durresi vahele jääb mitmeid veinikeldreid. Kui aega on, siis tasub jälle peatuspaigana sisse võtta ning ööbimine paika panna just mõnes sellises.

 

Lõuna pool on Albaania Riviera. 120 km pikkune rannajoon, see on kõige tähtsam puhkusepiirkond turistide jaoks. Vlorega algav ja Ksamiliga lõppev Albaania riviera võiks olla esimene valik, kui minna rannapuhkust nautima. Mul õnnestus rattaga kogu riviera läbi sõita ja see on imeliselt vahva piirkond.

 

Gijrokaaster, ajalooline kivilinn, ehk siis “1000 astme linn”. Linnas tasub käia, eriti head on söögid. Toiduelamused on kindlasti paremad ja odavamad kui rannikualal. Peamised vaatamisväärsused on vanalinnas olev turg

ehk basaar ja mäe otsas olev kindlus.

Berat, ehk siis “1000 aknaga linn”. See on tuntud Ottomani ajast pärit vanalinna, valgete hoonete ja silmi meenutavate akende poolest, seepärast ka tuhande akna linn. Berat üllatas – ööbimine oli planeeritud mäe otsa kindlusesse. Ma olin küll lugenud, et siin on vana kindlus, aga et see kindlus on terve linnaosa, kus endiselt elatakse, sellest polnud ma aru saanud. Päris põnev koht ringi uitamiseks ja fotojahiks. Berati kindluse üks omapära on oma käsitööd müüvad prouad, enamasti valget pitsi: päevatekid, linikud, pluusid, kleidid. Kõige kõrgema koha peal oli jälle vana suur veetsistern, aga see pole enam kasutuses. Kirikuid oli iga nurga peal, osad neist pea 1000 aastat vanad. Kohati paistis ka mahajäetud maju või põiktänavas vedelevaid diivaneid.

Berati ümbrus on hea veinipiirkond ja siin tasub külastada erinevaid veiniistandusi. Neid on palju ja erinevaid: Luani, Pupa, Vila Hadaj, Nurellari.

Juhul kui tee peale peaks jääma Permet & Benja Thermal Baths, siis võib need sisse planeerida, kuid minule väga sügavat muljet ei jätnud. Kuumaveebasseinid – need nüüd väga kuumad pole, kraade umbes 26, aga ikka tore koht, kus mõnuleda. See on populaarne koht kohalike seas.

 

Kokkuvõtvalt, Albaania kultuuri kogemiseks peab päevas proovima juua vähemalt ühe toosti rakit. Väidetavalt valmistab seda pea iga pere. Kohalikud rüüpavad seda eine lõpetuseks, see on parim rasvase toidu seedeprotsessi toetuseks, kasutatud sajandeid. Kui hästi läheb, siis teeb iga söögikoha omanik sinuga koos ühe pitsi! vastab su ootustele!

Kui soovid Andmomentsiga Albaaniasse seiklema tulla, siis võimalus on jälle järgmisel aastal.