Juuni 2024 tõotas pakkuda erilist seiklust Bosnia ja Hertsegoviina südames, kui Andmomentsi matkagrupp, juhendatud kogenud matkajuhi Mati Terestali poolt, suundus avastama Balkani poolsaare idüllilisi maastikke. “Kõik läks vahvasti,” alustab Terestal meie vestlust meenutades, kuidas kolm mägigiidi juhtisid gruppi läbi hästi korraldatud radade, mis kulgesid läbi rahvusparkide ja ürgse looduse.
Bosnia ja Hertsegoviina on maa, kus ida kohtub läänega, kus igal sammul põimuvad islami, õigeusu ja katoliku kultuuride jäljed, moodustades ainulaadse kultuurilise lõuendi. Riik asub Balkani südames, pakkudes vapustavaid vaateid nii mägedele kui ka sinisele horisondile. Riigi ajalugu on olnud keeruline ja konfliktiderohke, mis on loonud sügavaid kultuurilisi kihte ja keerukaid lugusid, mida kohalikud elanikud oskavad meisterlikult jutustada.
Ka riigi pealinn Sarajevo on tuntud kui “Euroopa Jeruusalemm” ning on näide sellest, kuidas mitmed religioonid ja kultuurid võivad koos eksisteerida, pakkudes tõeliselt multikultuurset kogemust. Vanadest mošeedest kuni gooti kirikuteni, põimides omavahel traditsioone ja ajalugu.
Kohtumised metsiku loodusega
Bosnia ja Hertsegoviina mägede võlu on kirjeldamatu. Meie matkagrupp rändas läbi vanade, võimsate mändidega kaetud mägede, mis peitsid endas tõelisi aardeid – nagu 2000 meetri kõrgusel kasvavad metsmaasikad tänu millele oli terve mäehari punane. Mäeharjadelt avanesid ka hingematvad vaated, mida ei varjanud ükski puu, andes tunnistust looduse suurejoonelisusest.
Mitmeid mäetippe vallutades, mõned neist kuni 2000 meetri kõrgusel, kogesid matkajad nii füüsilisi kui ka vaimseid saavutusi, mis olid sama muljetavaldavad kui loodus ise. Need mäeharjad ja tipud, mida jäädvustati nii meelde kui ka fotodele, tõid esile erakordse päeva, mil looduse ilu oli vaieldamatu ja kõigile kättesaadav, ilma ühegi takistuseta.
Üheks matka tipphetkeks oli haruldane kohtumine isakaruga, kellest matkasellid jäid vaid 150 meetri kaugusele. “Tuul oli tema poolt, ta tõusis käppadele, vaatas meie poole ja siis pani joostes minema. Ründama ta ei hakka, kui tal poegi ei ole,” kirjeldab Terestal seda meeldejäävat hetke. Lisaks karule õnnestus grupil märgata ka kaljukitse ja rebasepoegi, lisades reisile veelgi metsikumat hõngu. Bosnia on ka koduks ühele Euroopa kõige puutumatumale loodusele, mida Sutjeska rahvuspark eredalt demonstreeris.
Lisaks looduslikele vaatamisväärsustele oli matkajatel võimalus kogeda loodust, mis on Balkanile omane. “Meil oli üks päev mägedes võimalus ületada ka Montenegro riigipiiri, mis koos giidiga oli lubatud. Boonus, osad inimesed said Montenegro kirja,” jagab Terestal.
Ilm oli paras ja grupp lõbus
Ilm pakkus meie matkagrupile kõikvõimalikke olusid, alustades pealinnas valitsenud suvisest kuumusest kuni jahedamate temperatuurideni mägedes. Sarajevos ulatus temperatuur kuni 30 kraadini, mis andis päevadele troopilise tunde, samas kui mägistes piirkondades oli õhutemperatuur meeldivam, jäädes 22–24 kraadi vahele.
Kuigi reisi vältel tabas matkalisi paar korda vihm, olid ettevalmistused piisavad — vihmakeebid olid alati käepärast. Enamasti oli tegu hoovihmadega, mis ei seganud matkamist oluliselt. Eriti meeldejääv oli üks äikesetorm, mida saime lähedalt ja võimsalt kogeda, lisades reisile adrenaliini ja värskust.
Meie matkagrupp koosnes erakordselt huvitavatest isiksustest, sealhulgas kaks õppejõudu ja kaks endist kohtunikku, kes kõik jagasid sügavat huvi looduse ja seikluste vastu. Nende uudishimulikkus ja avatus uutele kogemustele tegid grupisisese suhtluse eriti rikkalikuks ja meeldivaks.
Head aega täpsus, aga see on OK
Bosnias viibides tuli grupil kohaneda kohaliku ajakasutusega, mis erines oluliselt Lääne-Euroopa täpsusest. “Kuigi meile öeldi, et transport saabub kell 9.30, võis tegelikkuses see aeg nihkuda kuni kahe tunni võrra. Selline lõtvus ajakavades oli harjumatu, kuid grupi liikmed kohanesid kiirest,” muljetab Mati.
Anekdoot, mis grupis ringles, rääkis grusiinist, kellelt küsiti matemaatikatunnis, palju on 2×2, ja vastas „kusagil 5, 6, 7“. Bosnias tundus see nali kohati täpselt samamoodi kehtivat, eriti kui oodatud sõiduk pidi saabuma kell 9, kuid tegelikult jõudis kohale alles kell 10. Siiski, hoolimata ajaliste nihete esinemisest, toimusid kõik planeeritud tegevused, lihtsalt veidi hilisema ajakava järgi. Grupp õppis peagi, et Bosnias tähendab kokkulepitud aeg pigem suunist kui ranget kellaaega.
Ajalooline sild ja veinikeldrid
Bosnia ja Hertsegoviina reisil avaldas meie matkagrupile sügavat muljet Mostari linn oma võluva vanalinna ja turuga. Mostar, tuntud oma ajaloolise silla ja etnokultuurilise mitmekesisuse poolest. Vanalinnas leidub arvukalt käsitööpoodide, kus müüakse siidi ja kašmiiri, luues tunde, justkui oleks astutud ajas tagasi.
Eriliselt meeldejääv oli õhtusöök ühes kohalikus restoranis, kust avanes hingemattev vaade valgustatud sillale. Silla ilu õhtul tuledes on vaatepilt, mis jääb kauaks meelde. Lisaks sellele korraldati linnas ka ekskursioon, mille käigus külastati moslemiturgu ning nähti sõbralikult koos elavaid moslemi ja kristlikke kogukondi. “Mostar on koht, kuhu tahaks kindlasti tagasi pöörduda,” muljetab maailmarändur Mati.
Veel üks meeldejääv peatus oli kohalik veinikelder. Bosnia, kuigi enam tuntud oma ajalooliste vaatamisväärsuste poolest, on ka viljakas viinamarjakasvatuse piirkond, tänu mägede ideaalsele kliimale. Prantslaste toodud veinikultuur on juurdunud ja meie kogemus veinikeldris näitas kohalike viinamarjade kvaliteeti. Me ei jätnud kasutamata võimalust osta kaasa mitu pudelit kohalikku veini, et meenutada seda erakordset reisi.
Külm vesi otse Bosnia südamest
Meie reisigrupp avastas Bosnia südames Blagajis asuva Buna jõe allika, mis on üks Euroopa suurimaid maa seest väljuvaid jõgesid. See paik on ainulaadne mitte ainult oma kristallselge vee ja kauni ümbruse tõttu, vaid ka tänu seal asuvale ajaloolisele Stjepan-Gradi kindlusele. Kindlus kõrgub muljetavaldavalt jõe kohal ja pakub hingematvaid vaateid. Üks huvitav fakt on, et Buna jõe allikas voolab välja hiiglaslikust koopast ja on kuulus oma tohutu veemahu poolest, mida arvatakse olevat üks suurimaid karstiallikaid Euroopas.
Blagajis asuva Tekija kloostri ajalugu on täis põnevaid lugusid ja sündmusi, mis seovad kokku inimsuhted ja vaimse pühendumuse. Üks eriti köitev lugu räägib sellest, kuidas klooster sai kohtumispaigaks eri religioonide esindajatele ajal, mil piirkonnas valitsesid pinged ja konfliktid. 16. sajandil, kui Tekija klooster oli just valminud, külastas seda üks eriti mõjukas Derviši munk, keda tunti kui suurt rahumeest ja vahendajat. Sellel ajal oli piirkond konfliktide risttee, kus sageli põrkusid kristlaste ja moslemite huvid. See Derviši munk, kes oli tuntud oma sügava tarkuse ja kaastunde poolest, kasutas Tekija kloostri ainulaadset asukohta ja pühakoda kui platvormi, kust alustada dialoogi mõlema kogukonna vahel. Legend räägib, et tema algatatud kohtumised päästsid piirkonna mitmest suuremast konfliktist ja säilitasid rahu ajal, mil suuremad lahingud oleksid võinud puhkeda.
See lugu, mis on põimitud Tekija kloostri müüride vahele, rõhutab kloostri rolli kui rahu ja leppimise sümbolit läbi aegade ning jääb tunnistajaks sellele, kuidas sügav vaimsus ja pühendumus võivad ühendada erinevaid kogukondi isegi kõige raskematel aegadel.
Kohtumised kohalikega
Meie matkagrupp veetis kolm ööd mägikülas asuvas hotellis, mida juhtis erakordselt meeleolukas hotellipidaja. Tema juures ööbides said matkalised mitte ainult mugava peavarju, vaid ka võimaluse arutada kohalike matkaradade ja traditsioonide üle, mis rikastas kogu reisikogemust. Hotellipidaja osutus ka asjatundlikuks nõuandjaks toiduvalikute osas, eriti kui arutelu keskmes oli taimetoitlaste vajadused.
Bosnias, mis on tuntud oma liharohke köögi poolest, oli taimetoidu saamine väljakutse, kuid keegi ei jäänud nälga. Kohalik köök on sama mitmekesine nagu selle kultuur, pakkudes selliseid roogi nagu ćevapi, burek ja tufahije, mis kõik peegeldavad riigi kultuurilist mitmekesisust.
Matkajuhi soovitused unustamatuks seikluseks
Matkajuht Mati jagab olulisi soovitusi tulevastele Bosnia ja Hertsegoviina külastajatele, kes soovivad nautida selle riigi rikkalikku loodust ja kultuuri. Terestal soovitab kõigil külastajatel veeta aega just Bosnia rahvusparkides, mis on erakordselt puutumatud, kuna sealsetes metsades pole aastatuhandeid puid raiutud ja kõik on säilitanud oma loodusliku ilu.
Tulevastele reisijatele soovitab Terestal nautida kohaliku keskkonna ja kultuuripärandi ainulaadsust, andes edasi väärtusliku nõuande: kogege ja hinnake nii looduslikke kui ka kultuurilisi vaatamisväärsusi, et saada tõeline ettekujutus Bosnia ja Hertsegoviina mitmekesisusest.
