Mai 2024
Kurdistani maine on tihti vastuoluline, kõigutatuna konfliktidest ja ebastabiilsusest, mis Euroopa meedias sageli esiplaanile tõstetakse. Ent Andmomentsi matkajuht August Tillo, kes on selles piirkonnas nüüdseks kaks aastat järjest aega veetnud, maalib teistsuguse pildi. “Kui ma esimest korda Kurdistanis käisin, valdas mind ebakindlus – kartsin, et see on kividega kaetud kõrb, täis ohte ja ISIS-e mõjutusi. Aga see, mida ma kartsin, ja see, mida ma nüüd tean, on kaks täiesti erinevat asja,” räägib August.
Kurdistan kui turvaline oaas
Kui meie rattamatka grupp 2024. aasta maikuus jõudis Kurdistanis asuvasse lennujaama, tervitas meid koheselt turvalisuse ja korralduse tase, mis eristus märkimisväärselt paljudest teistest sihtkohtadest. Eriti kui võrrelda seda näiteks Shanghaiga, kus lennujaamast väljumine võib tihti võtta aega kuni kolm tundi ja sellega kaasneb alati suur segadus. Kurdistanis, vastupidi, toimivad asjad sujuvalt ja ladusalt. Saabumine oli hästi organiseeritud, ja juba esimesest hetkest tundsime end oodatuna — abivalmidust kohtasime iga nurga peal.
Turvalisuse teemal arutledes märkis August, et hotellide turvameeskondades võib tihti kohata relvastatud valvureid, mis esmapilgul võib tunduda hirmutav. Kuid on tähtis mõista, et nende kohalolek pole ohu märk, vaid strateegiline otsus, mis peaks aitama külastajate turvatunnet suurendada. Relvastatud valvurite nägemine hotellides ja teistes avalikes paikades on osa laiaulatuslikust turvameetmete kavast. Kas turistid seda samamoodi tajuvad, jääb igaühe enda otsustada.
See lähenemine turvalisusele on osa Kurdistanis valitsevast külalislahkuse kultuurist, mis väärtustab sügavalt kõigi külastajate heaolu ja turvatunnet. Selline hoolikas ja läbimõeldud korraldus aitab luua usaldusväärse ja turvalise keskkonna, mis võimaldab turistidel piirkonda avastada muretult ja rahulikult. See on eriti oluline piirkonnas, mis on pikalt võidelnud eksitavate stereotüüpide ja väärarusaamadega, mis on sageli kujutatud läbi konfliktide ja ebastabiilsuse prisma. Tegelikkuses on Kurdistan palju rohkem, pakkudes rikkalikke kultuurielamusi, võrratut loodust ja soojade inimeste seltsi, mis kokku loovad kordumatu ja meeldejääva kogemuse.
Turismi võlud ja väljakutsed
Kurdistan asub Lähis-Idas, hõlmates osi Türgist, Iraagist, Iraanist ja Süüriast. Kurdide arv Kurdistanis ja selle ümbruses ulatub ligikaudu 28-30 miljonini. See etniline grupp on pikalt võidelnud oma autonoomia eest, mis on aeg-ajalt põhjustanud konflikte ja ebastabiilsust. Hoolimata sellest, on piirkond arenev ja paljude jaoks üllatavalt turvaline.
“Koraan ütleb, et vargad kaotavad oma käe, aga tänapäeval viiakse nad pigem televiisorisse, kus kogu ühiskond näeb nende häbistamist,” selgitab August. Ta lisab, et varastamine pole seetõttu levinud probleem. Väidetavalt, kui keegi varastab, tuuakse see avalikkuse ette läbi televiisori. Varas räägib oma teost ja terve ühiskond saab sellest teada. Selline avalik häbistamine toimib tõhusa hoiatusena, kuna see märgistab inimese mainet püsivalt ja on ühiskonnas tihtipeale tema sotsiaalse lõpu algus.
Üks suurimaid Kurdistani kui reisisihtkoha eeliseid, mida August rõhutab, on turistide vähesus. Erinevalt teistest populaarsetest sihtkohtadest, kus turism on muutnud kohalikud ootusärevaks näiteks kasvõi jootraha osas, on Kurdistanis säilinud autentsus ja rahulik kauplemiskultuur. Kui sa turul ei soovi midagi osta, siis ei hakka keegi sind tüütama. Võid proovida ka turul kaubelda, aga ära solvu, kui siin sellega kaasa ei tulda.
Kõht tühjaks ei jää
„Siin süüakse palju ja hästi. Kurdistani söögikohtades on kombeks pakkuda rikkalikult toitu. Tavaliselt ei küsita külalise saabudes isegi tellimust, vaid lauda tuuakse kohe värske salatikauss ja vähemalt üks supikauss,“ muljetab August. Enamiku eestlaste jaoks oleks selline eelroog juba täiesti piisav eine. Kui oled salati ja supi ära söönud, siis alles küsitakse, mida sa põhiroaks sooviksid. „Näiteks valid lambaliha, mis tuuakse lauale taaskord koos värske salati ja lapiku õhukese leivaga — nii saab tõesti kõhu korralikult täis. Dessertidena eelistatakse seal tihti baklavaid ja halvaad, kuigi magus pole seal sugugi nii populaarne kui mujal,“ rääkis August.
Teejoomine on samuti oluline osa kultuurist – tugev, magus tee, mida nautida aeglaselt ja suhteliselt suurest klaasist, mis on suurem kui tüüpiline viinapits. “Kohalik tee on midagi, millega harjub kiiresti. Juba kolmandal päeval tahtsid kõik meie grupist rohkem teed,” naerab August, meenutades oma kogemusi.
Eksprompt mäevallutamine
Maikuus transformeerub Kurdistan matkajate paradiisiks, kus rohelised mäenõlvad ja lummav loodus pakuvad ideaalset põgenemist enne suvekuude kõrvetavat kuumust, mis võib tõusta üle 40 kraadi. Meie rattamatk sellel maalilisel maastikul pakkus igapäevaselt uusi väljakutseid: marsruudid ulatusid sageli 30–40 kilomeetrini, mille seas oli ka päev, kus tuli ületada enam kui 10 kilomeetri pikkune tõus. Rattasõit viis meid läbi erinevate kõrguste ja ilmastikuolude — ühelt poolt nägime maikuu lõpus küpseid viljapõlde, rohelust ja peagi ka kiviseid ja lumiseid mäetippe.
Reisi üheks tipphetkeks kujunes reis Halgurdi mägi. Olles Halgurdile nii lähedal, otsustasime kollektiivselt ühe rattasõidu päeva asendada mäematkaga. Jõudes peaaegu 4000 meetri kõrgusele, avanesid meie silme ees kaunid lumised vaated. “See oli erakordne kogemus — erinevad ilmastikutingimused, viljapõllud ja lõpuks peaaegu 4000 meetri kõrgusel olevad lumised tipud. Kurdistan pakub hämmastavat looduslikku mitmekesisust, nägime peaaegu kõike,” jagas August oma muljeid.
Tänu sellele spontaansele mäevallutamise otsusele ööbisime kohalikus majutusasutuses, kus meie giidid valmistasid ise kodutoitu. Toit oli seal niigi hea, kuid omatehtuna muutus see veelgi paremaks ja äärmiselt maitsvaks. Spontaansus tasus ära!
Kokkupuuted kohaliku eluga
Kurdistani ühiskond, tuntud oma sügava religioossuse poolest, üllatas meid oma tolerantsuse ja külalislahkusega. Iseloomulik oli avatud suhtumine lühikeste rattapükstega rändajatesse. Kuid samas järgiti kohalikke tavasid, eriti pühades paikades nagu mošeed, kus on alati kombeks katta õlad, et näidata austust ja tundlikkust usuliste normide suhtes.
Erbilis ja Akres veedetud aeg tõi esile kohaliku elu mitmekülgsuse. Erbilis domineerisid avalikes söögikohtades mehed, säilitades traditsioonilisemaid soorolle, samas kui Akres nägime naiste ja meeste vaba segunemist, mis peegeldas kultuuriliste normide mitmekesisust isegi Kurdistani piires. See vastandlik suhtumine avalikus ruumis näitab, kuidas traditsioonid ja kaasaegsed suundumused võivad ühes ühiskonnas kõrvuti eksisteerida.
Üks meeldejäävamaid hetki meie rattamatkal oli kohtumine bussitäie pidutsevate iraanlastega. Meid kutsuti osalema nende tantsus ja tähistamises, mis oli soe meeldetuletus sellest, kui avatud ja sõbralikud võivad inimesed olla, olenemata kultuurilistest erinevustest.
Lališi – ajalooline ja vaimne sügavus
Rattamatka kultuurilise programmi üheks tipphetkeks oli kindlasti Lalishi külastus. Lalish on jeziidide püha küla Põhja-Iraagis, mis tõmbab ligi palverändureid ja kultuurihuvilisi kogu maailmast. Jeziidi usk, mida ei saa omaks võtta hilisemas elus, on sünnipärane ja pärandatakse vanematelt lastele. See unikaalne usundiline praktika muudab jeziidid eriliselt tihedaks kogukonnaks, mille juured ulatuvad sügavale ajalukku.
Lalish pakub külastajatele võimalust tunnetada usundi ajaloolist sügavust ja kogukondlikku tähendust. Küla tavade kohaselt jätavad palverändurid jalatsid nii linnakese kui ka templi ukse taha, et paljajalu pühapaigas liikudes austada kohalikke kombeid. Templisse sisenemisel peab hoiduma uksepakule astumast, mis on pühade rituaalide keskne element, kus palvetatakse ja avaldatakse austust.
Linna iga nurgatagune peegeldab elavat usulist praktikat ja traditsioone, mis on säilinud tuhandeid aastaid. Külastajad, kaasa arvatud vähesed püsielanikud, riietuvad oma parimatesse rõivastesse, näidates sellega üles lugupidamist ja osalemist pühalikus atmosfääris. Isegi lapsed on osa sellest tseremoniaalsest elust, mis on nii kohalike kui ka turistide jaoks kogukonna keskmes.
Lisaks kultuurilisele rikkusele tähendab külalislahkus Lalishis ka seda, et kohalikud inimesed võivad viisakalt läheneda ja küsida luba Sinust foto tegemiseks, rõhutades, et iga külaline on siin suure au ja tähelepanu all. See sügavalt juurdunud usk ja selle ainulaadsed tavad kujundavad Lalishi pühaks paigaks, mis on täis vaimsust ja kultuurilist ühtekuuluvust.
Seal pole tegelikult nii nagu me arvame
Kurdistan on piirkond, mis üllatab paljusid oma rikkaliku kultuuri, mitmekesise looduse ja erakordse köögiga. Sageli valdavad inimeste mõtteid ekslikud stereotüübid, mis ei peegelda piirkonna tegelikkust ega selle elanike mitmekülgset olemust.
Kurdide kogukond on tuntud oma külalislahkuse ja sooja vastuvõtu poolest. Nad väärtustavad perekondlikke sidemeid ja kogukonna heaolu, mis kajastub nii igapäevaelus kui ka suuremates ühiskondlikes sündmustes. Ka loodus on Kurdistan üllatavalt mitmekesine, ulatudes viljakatest orgudest ja rohelisest maastikust kuni kõrgete mägede ja karges kliimas asuvate platoodeni. See maastik pakub ideaalseid tingimusi matkamiseks, looduse nautimiseks ja isegi suusatamiseks talvekuudel.
Kokkuvõttes ei vasta paljud väljastpoolt kujunenud eelarvamused ja stereotüübid tegelikule olukorrale Kurdistanis. Piirkond pakub rikkalikku kultuurilist kogemust, mis ühendab endas ajaloolist pärandit, looduslikku ilu ja toiduelamusi, muutes selle tundmaõppimise igati väärtuslikuks.
August Tillo
