Maroko, mis asub Põhja-Aafrikas ja on tuntud oma mitmekesise kultuuripärandi, ajalooliste paikade ja imeliste maastike poolest, pakub igaühele midagi erinevat. See riik on segu Araabia, Berberi ja Euroopa mõjudest, mida täiendab Vahemere ja Atlanti ookeani rannik, Saharast ulatuvad liivadüünid ning võimsad Atlase mäed. Üks selle maa kroonjuveelidest on Jebel Toubkali mägi, mis oma 4167 meetriga on Põhja-Aafrika kõrgeim tipp ja pakub väljakutseid matkahuvilistele üle maailma.
Seekordne Andmoments seiklus 2024. aasta maikuus, mida juhtis kogenud grupijuht Mihkel Nõmmela, oli tõeline unistuste matkareis. Kõik klappis täiuslikult alates ilmastikust kuni grupi ühtsuseni, pakkudes osalejatele meeldejäävat kogemust ja võimaluse vallutada see võimas tipp.
Ühtne ja toetav grupp
Mihkel Nõmmela sõnul oli see reis grupijuhi unistuste täitumine. „Kõige olulisem aspekt oli grupi ühtne võimekus ja vastupidavus, mis võimaldas meil liikuda muretult ühtlases tempos,“ selgitas ta. „Igaüks suutis sammu pidada, keegi ei jäänud maha ega kiirustanud ette, mis tähendas, et me ei pidanud kunagi kedagi eraldi ootama. See ühtsus ja tugev koostöövaim lõid positiivse ja toetava õhkkonna, kus kõigil oli ühine eesmärk – jõuda koos tippu ja hoida ühtset tempot. Kui midagi juhtus, näiteks keegi vajas abi või puhkehetke, reageeris grupp kohe, mis muutis matka mitte ainult tõhusaks, vaid ka nauditavaks ja stressivabaks.“
Ilm ja mäejumalad soosisid
Ilmastikuolud olid matkajatele erakordselt soodsad – vihma, tuult ega külma ei esinenud isegi Jebel Toubkali tipu vallutamisel. Matk algas Marrakechis, kus temperatuurid püsisid meeldivalt 28-30 kraadi juures, pakkudes ideaalset algust seiklusele. Marrakechi kõrbekuumust oli küll kohati tunda, kuid õnneks ei tõusnud temperatuur liiga kõrgele, võimaldades matkajatel rahulikult oma teekonda alustada.
Mägedesse jõudes muutus ilm vaheldusrikkamaks. Kuigi temperatuur langes veidi, ei olnud vihma ega tugevat tuult, mis oleks võinud matka raskendada. Päikesekreem ja päikeseprillid olid hädavajalikud, kuna päike paistis eredalt, kuid vahelduv pilvisus pakkus meeldivat leevendust.
Tipupäeva erilisus
Tipupäev kujunes kogu reisi üheks meeldejäävaimaks osaks. Grupp otsustas alustada teekonda varahommikul kell 3, et saada täisväärtuslik kogemus. Teekond algas laternate valgel, mis lõi salapärase ja põneva atmosfääri. Öine tõusmine oli omaette elamus – vaikus, karge õhk ja tähistaevas lisasid matkale erilise võlu. Grupp liikus rahulikult ja kindlalt, nautides varahommikust jahedust ja öise looduse ilu.
„Teekond oli jahe, kuid mitte liiga külm, ja päikesetõus mäel oli lihtsalt imeline,“ kirjeldas Nõmmela. „Varajane start oli suurepärane otsus, kuna see pakkus ainulaadset kogemust ja mõnusat ilma,“ lisas ta. Matkajad kandsid sooje riideid, kuna öised temperatuurid mägedes olid jahedad, kuid mitte liialt külmad, võimaldades neil mugavalt edasi liikuda.
Tipu poole liikudes avanes matkajaile aeglane ja lummav päikesetõus. Esimesed päikesekiired hakkasid valgustama Atlase mägede majesteetlikke tippe, muutes kogu ümbruse kuldseks ja soojaks. See unikaalne päikesetõusu kogemus oli vaatepilt, mida on raske sõnadesse panna ja mis jääb kindlasti kõigile osalejatele kauaks meelde.
„Päike soojendas meid ja võimaldas tipukogemust täielikult nautida,“ meenutas Nõmmela. Päikesetõusu ajal said kõik matkajad hinge tõmmata, vaadata ringi ja nautida hetke, mis oli kätkenud endas nii palju pingutust ja ootust. Päeva edenedes läks ilm soojemaks, mis võimaldas kõigil täielikult nautida vaadet ja saavutustunnet, mis kaasneb Põhja-Aafrika kõrgeima tipu vallutamisega.
Tipupäeva võlu ei seisnenud ainult füüsilises saavutuses, vaid ka kogukonnatundes ja jagatud emotsioonides. Matkajate vahel tekkis eriline side, mis tulenes ühisest pingutusest ja jagatud rõõmust. See päev jääb kõigile osalejatele meelde kui üks nende elu erilisemaid kogemusi, pakkudes hetki, mida ei unustata kunagi.
Professionaalsed giidid
Reisi õnnestumisel mängisid olulist rolli ka kohalikud giidid Hussein ja Said. Hussein, kes määras peamise tempo ja valis rajad, leidis kergesti sobivaid peatusekohti. “Hussein oli meile suureks abiks, ta teadis täpselt, kus teha peatusi ja pakkuda puhkust,” meenutas Nõmmela. Said, meeleoluhoidja ja laulja, innustas gruppi oma emotsionaalsuse ja energiaga. “Hussein ja Said täiendasid üksteist suurepäraselt, luues meile turvalise ja lõbusa matkakogemuse,” lisas Nõmmela.
Kohalike giidide kaasamine andis matkajatele sügavama ülevaate kohalikust kultuurist. Mihkel meenutas, kuidas ühel õhtul korraldasid giidid meeldejääva tantsuõhtu: “Nad improviseerisid oskuslikult, laulsid ja musitseerisid koos meiega. Meie vastasime omalt poolt Eesti muusikaga, kaasa arvatud lauluga „Welcome to Estonia“. Saidi ja Husseini juhendamisel tutvusime araabia viisikeste ja tantsudega, mis andis õhtule erakordselt meeldejääva mõõtme.”
Nõmmela rõhutas, et Said ja Hussein olid väga kogenud giidid, kes oskasid arvestada nii ilmastikutingimustega kui ka grupi vajaduste ja marsruutidega. “Kogu reisi jooksul oli Saidil ikka mõni kohalik viisijupp suul, leides aegajalt ka käepärase poti või panni, millel lisaks rütmi lüüa. Kõik see lõi väga meeldejääva atmosfääri,” selgitas Nõmmela. “Nende professionaalsus ja oskus pakkuda turvalist ning samas lõbusat matkakogemust olid muljetavaldav.”
Ööbimine baaslaagris
Ühel ööl ööbisime suures, üle 100 inimese majutusvõimalusega laagrimajas, mis oli varustatud narivoodite ja piiratud elektrivarustusega, mis oli saadaval ainult õhtuti ja öösel. „See oli minu jaoks esmakordne kogemus ja väga põnev oli näha, kuidas suur matkajate grupp üheskoos aega veedab. Meie 16-liikmeline grupp jagas omavahel 8 narivoodit, mis tõi meid teineteisele lähemale ja tugevdas meie grupi ühtekuuluvust,“ muljetas Nõmmela. Selline koosviibimine suures baaslaagris oli nii meeldejääv kui ka mugav, pakkudes võimalust suhelda ja kogemusi vahetada ka teiste tippu tõusjatega.
Kultuurilised elamused
Üks Jebel Toubkali matka võludest oli külalismajutuste kasutamine, mis pakkus matkajatele haruldast võimalust kogeda kohalikku eluviisi, erinedes sellega oluliselt tavapärasest telklaagri majutusest. Sellised peatumised võimaldavad külastajatel kogeda perede igapäevaelu, pakuvad matkajatele ainulaadset sissevaadet kohalikku kultuuri, kus ühiselt kasutataval pliidil valmistatakse toitu nii pereliikmetele kui ka külalistele, mis rikastavad matka kultuurilist mõõdet.
Grupi Maroko matka ajal külastati ka Berberi jõeäärset küla. Jalutuskäigud mööda jõekallast ja piilumised kohalikesse hoovidesse pakkusid haruldast võimalust näha ehedat Maroko elu. Nõmmela rääkis: “Matkamarsruut läbi küla oli silmiavav. Nägime kohalike igapäevaseid toimetusi, alates käsitööst kuni põlluharimiseni, mis andis meile ülevaate nende autentsest eluviisist.” Maroko pakub külastajatele kogeda aegumatuid traditsioone, mis on osa selle rahva identiteedist.
Soovitused tulevastele matkajatele
Mihkel, kogenud mägimatkajuhina, peab Jebel Toubkali vallutamist suurepäraseks sissejuhatuseks mägimatkamise maailma. „Jebel Toubkal, ulatudes 4167 meetri kõrgusele, on Põhja-Aafrika kõrgeim tipp, kuid mägede seas ei ole tegemist väga raske tipuga,“ selgitas Nõmmela. Ta soovitab, et algajad mägironijad harjutaksid enne ettevõtmist füüsilist vastupidavust ja matkatehnikaid, et tagada matka nauditavus ja sujuvus.
Nõmmela juhitud matk Jebel Toubkali tippu oli täiuslikult õnnestunud seiklus — suurepärane ilm, tõhus meeskonnatöö ja rikkalikud kultuurikogemused tegid sellest unustamatu elamuse. „Reis oli tõeline unistuste täitumine, kus iga matkaja sai osa Maroko maastike võluväest ja kultuurilisest rikkusest,“ rääkis Nõmmela. Tema sõnul jääb see matk kõigile osalejatele eredalt meelde, tänu sellele, kuidas nad koos ületasid füüsilisi piire ja avastasid enda jaoks uusi horisonte.
