Matkamise kui protsessi juurde olen jõudnud tasapisi ning jupikaupa, tegelikult endalegi märkamatult. Kuigi tagasivaates võib öelda, et see protsess on olnud äärmiselt loogiline. Nimelt olen umbes 10-aastasest peale orienteerunud, suusatanud, jooksnud ning rattaga sõitnud. Ja seda palju! Olen aktiivset liikumist pidanud üheks oma olulisemaks filosoofiaksja tasakaalu hoidjaks. Olen liikumist teinud nii kiiremini kui aeglasemalt, nii suuskadel, metsades, mägedes, jalgsi, rattal, kanuul ja süstal ning väga erinevates riikides. Ootamatused ning enda mõõdukas proovilepanek on need, mis mind ikka ja jälle liikuma ajavad. Tänagi võib mind kohata suurematel suusa- ja rattamaratonidel või Võhandu jõel end proovimale panemas.
Päris matkama sattusin oma hea sõbra Herkki kutsel ning tundub, et kõik need varem ja ka praegu sporditud spordid on ühel või teisel moel selleks igati sobilikud valikud olnud. Olen käinud rattaga ja jala mitmes riigis ning aina rohkem olen tundnud, et soovin erinevat liikumise ja märkamise kogemust ka teistega jagada. Selleks tegin veel ühe sammu – nimelt õpin 2021. aastast Luua Metsanduskoolis matkajuhi erialal.
Igapäevaselt võib mind kohata Põhjala kultuuritehase arendamisel Kopli poolsaare tagumises otsas.
